Vestmik

et Järgarvud   »   uk Порядкові числа

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [шістдесят один]

61 [shistdesyat odyn]

Порядкові числа

Poryadkovi chysla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. П---и- -------– січен-. П_____ м_____ – с______ П-р-и- м-с-ц- – с-ч-н-. ----------------------- Перший місяць – січень. 0
Per---y- ----at-ʹ --sic-enʹ. P______ m_______ – s_______ P-r-h-y- m-s-a-s- – s-c-e-ʹ- ---------------------------- Pershyy̆ misyatsʹ – sichenʹ.
Teine kuu on veebruar. Други--мі-я---– люти-. Д_____ м_____ – л_____ Д-у-и- м-с-ц- – л-т-й- ---------------------- Другий місяць – лютий. 0
Druh-y̆ ------sʹ-- l--ty--. D_____ m_______ – l______ D-u-y-̆ m-s-a-s- – l-u-y-̆- --------------------------- Druhyy̆ misyatsʹ – lyutyy̆.
Kolmas kuu on märts. Тр-т---мі-я-ь –-бе--з--ь. Т_____ м_____ – б________ Т-е-і- м-с-ц- – б-р-з-н-. ------------------------- Третій місяць – березень. 0
T-et-y̆ --s-a-sʹ---be-ez-n-. T_____ m_______ – b________ T-e-i-̆ m-s-a-s- – b-r-z-n-. ---------------------------- Tretiy̆ misyatsʹ – berezenʹ.
Neljas kuu on aprill. Четве-------с-ць –-квітень. Ч________ м_____ – к_______ Ч-т-е-т-й м-с-ц- – к-і-е-ь- --------------------------- Четвертий місяць – квітень. 0
C--t-e--yy----sya-sʹ---kv-tenʹ. C_________ m_______ – k_______ C-e-v-r-y-̆ m-s-a-s- – k-i-e-ʹ- ------------------------------- Chetvertyy̆ misyatsʹ – kvitenʹ.
Viies kuu on mai. П-ятий -іся-ь-– --ав-н-. П_____ м_____ – т_______ П-я-и- м-с-ц- – т-а-е-ь- ------------------------ П’ятий місяць – травень. 0
P-y-tyy̆-m--y---ʹ-– -ra---ʹ. P______ m_______ – t_______ P-y-t-y- m-s-a-s- – t-a-e-ʹ- ---------------------------- Pʺyatyy̆ misyatsʹ – travenʹ.
Kuues kuu on juuni. Ш----- -і-яць-–-че-ве--. Ш_____ м_____ – ч_______ Ш-с-и- м-с-ц- – ч-р-е-ь- ------------------------ Шостий місяць – червень. 0
S-o----̆-----at-- --che-v--ʹ. S______ m_______ – c________ S-o-t-y- m-s-a-s- – c-e-v-n-. ----------------------------- Shostyy̆ misyatsʹ – chervenʹ.
Kuus kuud on pool aastat. Ші--ь--іс--ів-– ---пі--оку. Ш____ м______ – ц_ п_______ Ш-с-ь м-с-ц-в – ц- п-в-о-у- --------------------------- Шість місяців – це півроку. 0
S-i--ʹ mis---s-v –---e ---rok-. S_____ m________ – t__ p_______ S-i-t- m-s-a-s-v – t-e p-v-o-u- ------------------------------- Shistʹ misyatsiv – tse pivroku.
Jaanuar, veebruar, märts, Січ--ь, -ю--й--бере----, С______ л_____ б________ С-ч-н-, л-т-й- б-р-з-н-, ------------------------ Січень, лютий, березень, 0
S--he--, -y-tyy̆, -erezenʹ, S_______ l______ b________ S-c-e-ʹ- l-u-y-̆- b-r-z-n-, --------------------------- Sichenʹ, lyutyy̆, berezenʹ,
aprill, mai ja juuni. кві--н-,-т-авен- --че-вен-. к_______ т______ і ч_______ к-і-е-ь- т-а-е-ь і ч-р-е-ь- --------------------------- квітень, травень і червень. 0
kv--e--,-t--v-n----cher-enʹ. k_______ t______ i c________ k-i-e-ʹ- t-a-e-ʹ i c-e-v-n-. ---------------------------- kvitenʹ, travenʹ i chervenʹ.
Seitsmes kuu on juuli. С-о-и--м-сяць –-л--ень. С_____ м_____ – л______ С-о-и- м-с-ц- – л-п-н-. ----------------------- Сьомий місяць – липень. 0
Sʹom-y̆-misy--s- --lyp---. S_____ m_______ – l______ S-o-y-̆ m-s-a-s- – l-p-n-. -------------------------- Sʹomyy̆ misyatsʹ – lypenʹ.
Kaheksas kuu on august. В-сьми--мі---- ---ерпен-. В______ м_____ – с_______ В-с-м-й м-с-ц- – с-р-е-ь- ------------------------- Восьмий місяць – серпень. 0
Vosʹmyy--mi-y-ts--- s---enʹ. V______ m_______ – s_______ V-s-m-y- m-s-a-s- – s-r-e-ʹ- ---------------------------- Vosʹmyy̆ misyatsʹ – serpenʹ.
Üheksas kuu on september. Де--я-и- -і---ь-–--е-ес---. Д_______ м_____ – в________ Д-в-я-и- м-с-ц- – в-р-с-н-. --------------------------- Дев’ятий місяць – вересень. 0
De--ya---̆ m-s----ʹ – v-re--n-. D________ m_______ – v________ D-v-y-t-y- m-s-a-s- – v-r-s-n-. ------------------------------- Dev'yatyy̆ misyatsʹ – veresenʹ.
Kümnes kuu on oktoober. Дес---- -і---ь – -о-те-ь. Д______ м_____ – ж_______ Д-с-т-й м-с-ц- – ж-в-е-ь- ------------------------- Десятий місяць – жовтень. 0
D--y-t--̆--i-y--sʹ – -hovten-. D_______ m_______ – z________ D-s-a-y-̆ m-s-a-s- – z-o-t-n-. ------------------------------ Desyatyy̆ misyatsʹ – zhovtenʹ.
Üheteistkümnes kuu on november. О-ин---я--й-----ц- --л--т-пад. О__________ м_____ – л________ О-и-а-ц-т-й м-с-ц- – л-с-о-а-. ------------------------------ Одинадцятий місяць – листопад. 0
Odyna-t-y--y-̆--isyatsʹ – lys---a-. O____________ m_______ – l________ O-y-a-t-y-t-y- m-s-a-s- – l-s-o-a-. ----------------------------------- Odynadtsyatyy̆ misyatsʹ – lystopad.
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Д-----ця--й-м-сяць – г---е-ь. Д__________ м_____ – г_______ Д-а-а-ц-т-й м-с-ц- – г-у-е-ь- ----------------------------- Дванадцятий місяць – грудень. 0
Dva-a-ts--t--̆-m---a-s- ---r--enʹ. D____________ m_______ – h_______ D-a-a-t-y-t-y- m-s-a-s- – h-u-e-ʹ- ---------------------------------- Dvanadtsyatyy̆ misyatsʹ – hrudenʹ.
Kaksteist kuud on aasta. Д-а-ад-я-- м----і----ц----к. Д_________ м______ – ц_ р___ Д-а-а-ц-т- м-с-ц-в – ц- р-к- ---------------------------- Дванадцять місяців – це рік. 0
D--n-dt-ya-ʹ-mis--t-iv----se ri-. D___________ m________ – t__ r___ D-a-a-t-y-t- m-s-a-s-v – t-e r-k- --------------------------------- Dvanadtsyatʹ misyatsiv – tse rik.
Juuli, august, september, Л--ен-,----пе--, -е--с--ь, Л______ с_______ в________ Л-п-н-, с-р-е-ь- в-р-с-н-, -------------------------- Липень, серпень, вересень, 0
Lyp-n-, s-rp-n-, -e--se--, L______ s_______ v________ L-p-n-, s-r-e-ʹ- v-r-s-n-, -------------------------- Lypenʹ, serpenʹ, veresenʹ,
oktoober, november ja detsember. жо-тен-, лис---ад-і груд---. ж_______ л_______ і г_______ ж-в-е-ь- л-с-о-а- і г-у-е-ь- ---------------------------- жовтень, листопад і грудень. 0
zho-t-n-, -y-----d-i ---d-n-. z________ l_______ i h_______ z-o-t-n-, l-s-o-a- i h-u-e-ʹ- ----------------------------- zhovtenʹ, lystopad i hrudenʹ.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...