Он водит машину, несмотря на то, что у него нет прав.
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti.
Չնայ-ծ որ-փող--ը--ա--ւն է, նա --ա--է վ--ո-մ:
Չ_____ ո_ փ_____ ս_____ է_ ն_ ա___ է վ______
Չ-ա-ա- ո- փ-ղ-ց- ս-հ-ւ- է- ն- ա-ա- է վ-ր-ւ-:
--------------------------------------------
Չնայած որ փողոցը սահուն է, նա արագ է վարում: 0 Ch----at----- ----g-ot-’---ah---e, n- ---g-e var-mC________ v__ p__________ s____ e_ n_ a___ e v____C-’-a-a-s v-r p-v-g-o-s-y s-h-n e- n- a-a- e v-r-m--------------------------------------------------Ch’nayats vor p’voghots’y sahun e, na arag e varum
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti.
Չնայած որ փողոցը սահուն է, նա արագ է վարում:
Ch’nayats vor p’voghots’y sahun e, na arag e varum
Он едет быстро, несмотря на то, что дорога скользкая.
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga.
Չ-ա--- -ր--ա ---ծ է- -ա-հ-ծ---վ է ք-ո-մ:
Չ_____ ո_ ն_ խ___ է_ ն_ հ______ է ք_____
Չ-ա-ա- ո- ն- խ-ա- է- ն- հ-ծ-ն-վ է ք-ո-մ-
----------------------------------------
Չնայած որ նա խմած է, նա հեծանիվ է քշում: 0 Ch’n-yats -o- n- k---t---, ----et--n-- - -----mC________ v__ n_ k_____ e_ n_ h_______ e k_____C-’-a-a-s v-r n- k-m-t- e- n- h-t-a-i- e k-s-u------------------------------------------------Ch’nayats vor na khmats e, na hetsaniv e k’shum
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti.
Փող-ց- սահ-ւ- -: Ա---ւամե-ա-նի- ն--արա- - վ--ո--:
Փ_____ ս_____ է_ Ա_____________ ն_ ա___ է վ______
Փ-ղ-ց- ս-հ-ւ- է- Ա-ն-ւ-մ-ն-յ-ի- ն- ա-ա- է վ-ր-ւ-:
-------------------------------------------------
Փողոցը սահուն է: Այնուամենայնիվ նա արագ է վարում: 0 P-vog-ot-’y sa--- e-----a---a--iv n- ar-g-e-va--mP__________ s____ e A____________ n_ a___ e v____P-v-g-o-s-y s-h-n e A-n-a-e-a-n-v n- a-a- e v-r-m-------------------------------------------------P’voghots’y sahun e Aynuamenayniv na arag e varum
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti.
Дорога скользкая. Несмотря на это он едет так быстро.
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga.
Նա խմ-ծ է- Ա-ն--ամ-ն------ն--հ-ծ--ի--- քշում:
Ն_ խ___ է_ Ա_____________ ն_ հ______ է ք_____
Ն- խ-ա- է- Ա-ն-ւ-մ-ն-յ-ի- ն- հ-ծ-ն-վ է ք-ո-մ-
---------------------------------------------
Նա խմած է: Այնուամենայնիվ նա հեծանիվ է քշում: 0 N--k-ma-s------uam-n--niv -a-he-sa--- --k’s-umN_ k_____ e A____________ n_ h_______ e k_____N- k-m-t- e A-n-a-e-a-n-v n- h-t-a-i- e k-s-u-----------------------------------------------Na khmats e Aynuamenayniv na hetsaniv e k’shum
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga.
Она не идёт к врачу, несмотря на то, что у неё что-то болит.
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha.
Նա --քենա-է-գ-ում,-չն-յ-ծ-ո--փ--------:
Ն_ մ_____ է գ_____ չ_____ ո_ փ__ չ_____
Ն- մ-ք-ն- է գ-ո-մ- չ-ա-ա- ո- փ-ղ չ-ւ-ի-
---------------------------------------
Նա մեքենա է գնում, չնայած որ փող չունի: 0 Na----’-ena-------, -h----a-s v---p-v-gh ch---iN_ m_______ e g____ c________ v__ p_____ c_____N- m-k-y-n- e g-u-, c-’-a-a-s v-r p-v-g- c-’-n------------------------------------------------Na mek’yena e gnum, ch’nayats vor p’vogh ch’uni
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...