Vestmik

et Minevik 3   »   ru Прошедшая форма 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [восемьдесят три]

83 [vosemʹdesyat tri]

Прошедшая форма 3

Proshedshaya forma 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
helistama Г-в--ить-п- т-ле--ну Г_______ п_ т_______ Г-в-р-т- п- т-л-ф-н- -------------------- Говорить по телефону 0
Go-ori----o tel-f--u G_______ p_ t_______ G-v-r-t- p- t-l-f-n- -------------------- Govoritʹ po telefonu
Ma helistasin. Я-г--о-и--/ гов-р--- -о-т----ону. Я г______ / г_______ п_ т________ Я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. --------------------------------- Я говорил / говорила по телефону. 0
Ya----o-il-- govorila -- te--f-nu. Y_ g______ / g_______ p_ t________ Y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. ---------------------------------- Ya govoril / govorila po telefonu.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я вс--время-г---р-- ---------- п- -е-е---у. Я в__ в____ г______ / г_______ п_ т________ Я в-е в-е-я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. ------------------------------------------- Я все время говорил / говорила по телефону. 0
Ya-vse v-e-y- g-v-r-l ---o--ri-a -- tele---u. Y_ v__ v_____ g______ / g_______ p_ t________ Y- v-e v-e-y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. --------------------------------------------- Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu.
küsima С---ш-вать С_________ С-р-ш-в-т- ---------- Спрашивать 0
Spr--hiv--ʹ S__________ S-r-s-i-a-ʹ ----------- Sprashivatʹ
Ma küsisin. Я --р--и--/---роси-а. Я с______ / с________ Я с-р-с-л / с-р-с-л-. --------------------- Я спросил / спросила. 0
Y--spros-l-- --ro--l-. Y_ s______ / s________ Y- s-r-s-l / s-r-s-l-. ---------------------- Ya sprosil / sprosila.
Ma olen alati küsinud. Я --ег-- -----ивал----п-----а-а. Я в_____ с________ / с__________ Я в-е-д- с-р-ш-в-л / с-р-ш-в-л-. -------------------------------- Я всегда спрашивал / спрашивала. 0
Ya--s-g-a s-------al /-sp-a--iv--a. Y_ v_____ s_________ / s___________ Y- v-e-d- s-r-s-i-a- / s-r-s-i-a-a- ----------------------------------- Ya vsegda sprashival / sprashivala.
jutustama Р-с--а-ыв--ь Р___________ Р-с-к-з-в-т- ------------ Рассказывать 0
Rass---y--tʹ R___________ R-s-k-z-v-t- ------------ Rasskazyvatʹ
Ma jutustasin. Я-р-с---з---- р---к----а. Я р________ / р__________ Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л-. ------------------------- Я рассказал / рассказала. 0
Ya-ra-s-a--- /-ras--a-a--. Y_ r________ / r__________ Y- r-s-k-z-l / r-s-k-z-l-. -------------------------- Ya rasskazal / rasskazala.
Ma jutustasin terve loo ära. Я-ра---азал-/ --сс-----а-в---исто-ию. Я р________ / р_________ в__ и_______ Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л- в-ю и-т-р-ю- ------------------------------------- Я рассказал / рассказала всю историю. 0
Y- r--s-aza- - ra-s-az-la----- is--r--u. Y_ r________ / r_________ v___ i________ Y- r-s-k-z-l / r-s-k-z-l- v-y- i-t-r-y-. ---------------------------------------- Ya rasskazal / rasskazala vsyu istoriyu.
õppima У-ить У____ У-и-ь ----- Учить 0
U---tʹ U_____ U-h-t- ------ Uchitʹ
Ma õppisin. Я у------уч-ла. Я у___ / у_____ Я у-и- / у-и-а- --------------- Я учил / учила. 0
Y--uchi- --uchi--. Y_ u____ / u______ Y- u-h-l / u-h-l-. ------------------ Ya uchil / uchila.
Ma õppisin terve õhtu. Я -есь--ечер-у----/ учи-а. Я в___ в____ у___ / у_____ Я в-с- в-ч-р у-и- / у-и-а- -------------------------- Я весь вечер учил / учила. 0
Ya ves- --c-er-uchil - uchila. Y_ v___ v_____ u____ / u______ Y- v-s- v-c-e- u-h-l / u-h-l-. ------------------------------ Ya vesʹ vecher uchil / uchila.
töötama Раб--ать Р_______ Р-б-т-т- -------- Работать 0
R--o-a-ʹ R_______ R-b-t-t- -------- Rabotatʹ
Ma töötasin. Я-ра--тал-/ -аб-----. Я р______ / р________ Я р-б-т-л / р-б-т-л-. --------------------- Я работал / работала. 0
Ya ---ot-----ra-o-al-. Y_ r______ / r________ Y- r-b-t-l / r-b-t-l-. ---------------------- Ya rabotal / rabotala.
Ma töötasin terve päeva. Я--есь д--ь--аб-тал-/--а-о-а-а. Я в___ д___ р______ / р________ Я в-с- д-н- р-б-т-л / р-б-т-л-. ------------------------------- Я весь день работал / работала. 0
Ya --s- de-- ra-o-al-/-r-bo--la. Y_ v___ d___ r______ / r________ Y- v-s- d-n- r-b-t-l / r-b-t-l-. -------------------------------- Ya vesʹ denʹ rabotal / rabotala.
sööma Есть Е___ Е-т- ---- Есть 0
Ye-tʹ Y____ Y-s-ʹ ----- Yestʹ
Ma sõin. Я -о-л-- поела. Я п___ / п_____ Я п-е- / п-е-а- --------------- Я поел / поела. 0
Y- poy-l ---o-e-a. Y_ p____ / p______ Y- p-y-l / p-y-l-. ------------------ Ya poyel / poyela.
Ma sõin kogu toidu ära. Я-съе- / -ъела-всю п-р---. Я с___ / с____ в__ п______ Я с-е- / с-е-а в-ю п-р-и-. -------------------------- Я съел / съела всю порцию. 0
Y- -ʺy---- sʺ-ela -syu p--t-i--. Y_ s____ / s_____ v___ p________ Y- s-y-l / s-y-l- v-y- p-r-s-y-. -------------------------------- Ya sʺyel / sʺyela vsyu portsiyu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!