Vestmik

et Arsti juures   »   kk Дәрігерде

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [елу жеті]

57 [elw jeti]

Дәрігерде

Därigerde

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Мен-д----е-г-----ылғ-нм--. М__ д________ ж___________ М-н д-р-г-р-е ж-з-л-а-м-н- -------------------------- Мен дәрігерге жазылғанмын. 0
M-n ---i--rg--j-zı-ğ-nm--. M__ d________ j___________ M-n d-r-g-r-e j-z-l-a-m-n- -------------------------- Men därigerge jazılğanmın.
Mu aeg on kella kümneks. М--і -аб-------а---- с-ғ----н. М___ қ_______ у_____ с____ о__ М-н- қ-б-л-а- у-қ-т- с-ғ-т о-. ------------------------------ Мені қабылдау уақыты сағат он. 0
M--- q-bıld-w--aqı-ı sağ-- o-. M___ q_______ w_____ s____ o__ M-n- q-b-l-a- w-q-t- s-ğ-t o-. ------------------------------ Meni qabıldaw waqıtı sağat on.
Kuidas on teie nimi? Тег--із-кі-? Т______ к___ Т-г-ң-з к-м- ------------ Тегіңіз кім? 0
Tegiñ-z-k--? T______ k___ T-g-ñ-z k-m- ------------ Tegiñiz kim?
Palun võtke ootetoas istet. К--у---л------е-от--а т--ыңыз. К___ б_________ о____ т_______ К-т- б-л-е-і-д- о-ы-а т-р-ң-з- ------------------------------ Күту бөлмесінде отыра тұрыңыз. 0
Küt- bö---s-nd- o-ır- t-rıñ-z. K___ b_________ o____ t_______ K-t- b-l-e-i-d- o-ı-a t-r-ñ-z- ------------------------------ Kütw bölmesinde otıra turıñız.
Arst tuleb kohe. Дә----р ---ір-кел-д-. Д______ қ____ к______ Д-р-г-р қ-з-р к-л-д-. --------------------- Дәрігер қазір келеді. 0
Dä--ger qazi- k--ed-. D______ q____ k______ D-r-g-r q-z-r k-l-d-. --------------------- Däriger qazir keledi.
Kus te kindlustatud olete? С-- -ай-же--е --қт-нд-р--ған---? С__ қ__ ж____ с_________________ С-з қ-й ж-р-е с-қ-а-д-р-л-а-с-з- -------------------------------- Сіз қай жерде сақтандырылғансыз? 0
S---q-- j--de---q-------l----ı-? S__ q__ j____ s_________________ S-z q-y j-r-e s-q-a-d-r-l-a-s-z- -------------------------------- Siz qay jerde saqtandırılğansız?
Mis saan ma teie heaks teha? С-зге -ан--- -ө--- -өр--т--ін? С____ қ_____ к____ к__________ С-з-е қ-н-а- к-м-к к-р-е-е-і-? ------------------------------ Сізге қандай көмек көрсетейін? 0
S-zge -and---k-m----ö--et-yi-? S____ q_____ k____ k__________ S-z-e q-n-a- k-m-k k-r-e-e-i-? ------------------------------ Sizge qanday kömek körseteyin?
On teil valud? Б-- жері-і--ауы-а-м-? Б__ ж______ а____ м__ Б-р ж-р-ң-з а-ы-а м-? --------------------- Бір жеріңіз ауыра ма? 0
B-- -er--iz-a---- m-? B__ j______ a____ m__ B-r j-r-ñ-z a-ı-a m-? --------------------- Bir jeriñiz awıra ma?
Kus teil valutab? Қ---жерің---ауы-ад-? Қ__ ж______ а_______ Қ-й ж-р-ң-з а-ы-а-ы- -------------------- Қай жеріңіз ауырады? 0
Qay --ri--- --ı-ad-? Q__ j______ a_______ Q-y j-r-ñ-z a-ı-a-ı- -------------------- Qay jeriñiz awıradı?
Mul on pidevalt seljavalud. Арқ-м-үнем--ау-р-- т--ады. А____ ү____ а_____ т______ А-қ-м ү-е-і а-ы-ы- т-р-д-. -------------------------- Арқам үнемі ауырып тұрады. 0
Ar-am üne-i --ırı--t-r--ı. A____ ü____ a_____ t______ A-q-m ü-e-i a-ı-ı- t-r-d-. -------------------------- Arqam ünemi awırıp turadı.
Mul on tihti peavalud. Ме--ң-басы--ж-і-ауырады. М____ б____ ж__ а_______ М-н-ң б-с-м ж-і а-ы-а-ы- ------------------------ Менің басым жиі ауырады. 0
M-n-- ---ım-jï- -wı-a-ı. M____ b____ j__ a_______ M-n-ñ b-s-m j-i a-ı-a-ı- ------------------------ Meniñ basım jïi awıradı.
Mul on mõnikord kõhuvalud. Ке-де-іш-м--у--а-ы. К____ і___ а_______ К-й-е і-і- а-ы-а-ы- ------------------- Кейде ішім ауырады. 0
K--de işim a-ır-d-. K____ i___ a_______ K-y-e i-i- a-ı-a-ı- ------------------- Keyde işim awıradı.
Võtke palun ülakeha paljaks! Бел-е-де--н---ш------! Б____ д____ ш_________ Б-л-е д-й-н ш-ш-н-ң-з- ---------------------- Белге дейін шешініңіз! 0
Belge-d-y-n-şeşini---! B____ d____ ş_________ B-l-e d-y-n ş-ş-n-ñ-z- ---------------------- Belge deyin şeşiniñiz!
Heitke palun voodile! Куш---а-----тыңы-! К________ ж_______ К-ш-т-а-а ж-т-ң-з- ------------------ Кушеткаға жатыңыз! 0
Kwş------ ja-ıñız! K________ j_______ K-ş-t-a-a j-t-ñ-z- ------------------ Kwşetkağa jatıñız!
Vererõhk on korras. Қ-н-----мы қ-лы-ты. Қ__ қ_____ қ_______ Қ-н қ-с-м- қ-л-п-ы- ------------------- Қан қысымы қалыпты. 0
Qan-q-s-mı--alıptı. Q__ q_____ q_______ Q-n q-s-m- q-l-p-ı- ------------------- Qan qısımı qalıptı.
Ma teen teile süsti. М-- с-----дәр- --е--н. М__ с____ д___ е______ М-н с-з-е д-р- е-е-і-. ---------------------- Мен сізге дәрі егемін. 0
Men--izg- --ri e-e---. M__ s____ d___ e______ M-n s-z-e d-r- e-e-i-. ---------------------- Men sizge däri egemin.
Ma annan teile tablette. С--ге-дәр- -----ін. С____ д___ б_______ С-з-е д-р- б-р-м-н- ------------------- Сізге дәрі беремін. 0
Sizg----r- b--e-i-. S____ d___ b_______ S-z-e d-r- b-r-m-n- ------------------- Sizge däri beremin.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Сіз-е---рі-а-----р---п- --з-п-бе-е-і-. С____ д_________ р_____ ж____ б_______ С-з-е д-р-х-н-ғ- р-ц-п- ж-з-п б-р-м-н- -------------------------------------- Сізге дәріханаға рецепт жазып беремін. 0
S-z-------xana---recep- j---p --re---. S____ d_________ r_____ j____ b_______ S-z-e d-r-x-n-ğ- r-c-p- j-z-p b-r-m-n- -------------------------------------- Sizge därixanağa recept jazıp beremin.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!